Maamaks
Kes maksab maamaksu?
Maamaksu maksavad maa omanikud või maa kasutajad – nii eraisikud, ettevõtted kui riik.
Maamaksuga maksustamise aluseks on maa omandi- või kasutusõigus.
- Kui maakasutus ei ole ümber vormistatud maareformi seadusega, siis maksab maamaksu maa kasutaja.
- Kui maa on koormatud hoonestusõiguse või kasutusvaldusega, siis maksab maamaksu hoonestaja või kasutusvaldaja.
- Kui kinnistu (krunt koos hoonetega) on jagatud korteriomanditeks, siis maksab iga korteri omanik maamaksu enda korteriomandi eest.
Maksumäär
Maamaksumäärade vahemikud on kehtestatud maamaksuseaduses Kohalikud omavalitsused määravad oma haldusterritooriumil neisse vahemikesse jäävad maamaksumäärad.
Maamaksule avalduva maa ümberhindamise mõju leevendamiseks on maamaksumäärasid vähendatud. 2023. aastal olid maksumäärad vahemikus 0,1–2,5%, kuid alates 2024. aastast vahemikus 0,1–1,0%.
Maamaksumäärad on kehtestatud Luunja Vallavolikogu 22.06.2023. a määrusega nr 1-2/5.
Maamaksumäärad on kehtestatud järgnevalt:
- elamumaale ja maatulundusmaa õuemaa kõlvikule 0,10 protsenti maa maksustamishinnast aastas;
- maatulundusmaale 0,19 protsenti maa maksustamishinnast aastas;
- äri- ja tootmismaale 0,13 protsenti maa maksustamishinnast aastas.
Maa väärtus
Maa maksustamisel on aluseks maa väärtus, mille leiab Maa-amet maa korralisel hindamisel.
Maa-amet viis 2022. aastal läbi maa korralise hindamise, mille tulemusel maa väärtus muutus. Iga maatüki uut väärtust saab vaadata maakatastris minu.kataster.ee . Aadressi või katastritunnuse järgi saate otsida üles huvipakkuva katastriüksuse. Seejärel avage „Maa väärtuse info“ ja „Maa maksustamishind (2025 maamaksu alus)“.
Rohkem infot 2022. aasta maa korralise hindamise ja hindamise metoodika kohta leiate Katastri kodulehelt .
Maa hindamist reguleerib maa hindamise seadus .
Kaitsemehhanism
Maamaksu järsu tõusu vältimiseks on kehtestatud maamaksu tõusu piirmäär ehk kaitsemehhanism.
2025. aastal lisatakse eelmise aasta (2024.a) maamaksusummale, mis on ilma soodustusteta ja vabastusteta, kaitsemehhanism – 50% või 20 eurot. See tähendab, et katastriüksuse maamaks ei suurene omanikule eelmise aastaga võrreldes rohkem kui 50% aastas, kuni jõuab maa maksustamishinnast ja maamaksumäärast lähtuva maamaksusummani.
Kui 50% on vähem kui 20 eurot, siis suurendatakse maamaksusummat 20 euro võrra.
2024. a maamaksu tõusu piirmäär ehk kaitsemehhanism oli 10 protsenti või 5 eurot.
Maamaksu arvutuskäigu valem aastal 2025
Maamaksusumma = maa väärtus (eurot) × maksumäär (%) – kaitsemehhanism – maksuvabastused – maksusoodustused
Näide maamaksusumma muutumisest aastatel 2023-2025
| 2023 | 2024 | 2025 | |
|---|---|---|---|
| maa maksustamishind | 2400 | 20000 | 20000 |
| maksumäär | 2,5% | 0,5% | 1% |
| arvestuslik maamaksusumma | – | 100 eurot | 200 eurot |
| kaitsemehhanism | – | 10% või 5 eurot | 50% või 20 eurot |
| maamaksusumma | 60 eurot | 66 eurot (2023. a maamaksusumma 60 eurot + 10%) | 99 eurot (2024. a maamaksusumma 66 eurot + 50%) |
Andmete esitamine kohaliku omavalitsuse poolt
Kohaliku omavalitsuse üksus esitab Maksu- ja Tolliametile maamaksu infosüsteemi maamaksu arvutamiseks vajalikud alusandmed maksustamisaasta 1. veebruariks.
Maksukohustuse tekkimine
Maamaksukohustus tekib jooksva aasta 1. jaanuaril. Maksu- ja Tolliamet väljastab maamaksuteate isikule, kes 1. jaanuari seisuga on maa omanik või kasutaja.
Maamaksuteade väljastatakse hiljemalt 15. veebruariks.
Kui maamaksusumma ühe omavalitsuse piires kokku on vähem kui 5 eurot, siis maamaksuteadet ei väljastata ning maamaksu tasuma ei pea.
Kui maa omandatakse või maa kasutusõigus tekib aasta keskel, siis säilib eelmise omaniku või kasutaja maamaksu tasumise kohustus aasta lõpuni. Uue omaniku või kasutaja maksukohustus tekib maa omandamise või kasutusõiguse tekkimise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist.
Kodualuse maa maamaksusoodustus
2025. aastal on endiselt maamaksust vabastatud kodualune maa, mille suurus on tiheasustusega alal 0,15 hektarit ja mujal 2 hektarit.
Maaomanikul on õigus kodualuse maa maamaksusoodustusele, kui 1. jaanuari seisuga:
- on ta maatüki omanik või kasutaja;
- on maatükk elamumaa, või maatulundusmaa, mille koosseisu kuulub õuemaa kõlvik;
- on sellel maal asuvas hoones maaomaniku püsiv elukoht vastavalt rahvastikuregistris olevatele elukoha andmetele.
Maksuvabastust saab vaid elamumaa või maatulundusmaa õuemaa kõlviku osas.
Maamaksuteade
Maksu- ja Tolliamet väljastab maksumaksjale maksuteate tasumisele kuuluva maamaksu summa kohta hiljemalt 15. veebruariks.
E-maksuametis/e-tollis registreeritud kasutajale, kelle e-posti aadress on Maksu- ja Tolliametile teada, saadetakse maamaksuteade ainult elektroonselt. See tähendab, et Maksu- ja Tolliamet edastab isiku e-posti aadressile informatsiooni maksuteate e-maksuametis/e-tollis kättesaadavaks muutumise kohta.
Kui Maksu- ja Tolliametil maksumaksja e-posti aadress puudub, saadetakse teatis SMS-iga mobiilinumbrile ning kui eelnimetatud kontaktid puuduvad, siis saadetakse maksuteade paberkandjal.
Maksumaksja, kes ei ole maksustamisaasta maamaksuteadet 25. veebruariks kätte saanud, on kohustatud sellest 30 päeva jooksul Maksu- ja Tolliametit teavitama. Sellisel juhul väljastatakse maksumaksjale uus maksuteade.
Kui maksumaksja ei ole saanud ühtegi maamaksuteadet, on ta kohustatud kirjalikult või elektroonselt teatama maa asukohajärgsele valla- või linnavalitsusele enda omandis või kasutuses oleva maa suuruse ja sihtotstarbe.
Kui maksuteates on maksustatava maakasutuse või maksumaksja andmed ebatäpsed, tuleb maksumaksjal pöörduda andmete täpsustamiseks maa asukohajärgsesse linna- või vallavalitsusse.
Maamaksu tasumine
Kuni 100-eurone maamaks mistahes kohaliku omavalitsuse üksuses asuvalt maalt tuleb tasuda 31. märtsiks.
Kui maamaksusumma ületab 100 eurot, siis tuleb tasuda 31. märtsiks vähemalt pool summast, kuid mitte vähem kui 100 eurot ning hiljemalt 1. oktoobriks ülejäänud osa maamaksusummast.
Maksu- ja Tolliamet liidab kohaliku omavalitsuse piires isiku kõikide maakasutuste maksukohustused ning maksuteadet ei väljastata, kui maksusumma kokku on vähem kui 5 eurot.
E-maksuametis/e-tollis jaotise „Nõuded ja kohustused” > „Maamaks” alt leiab väljastatud maamaksuteated, maatükkide andmed, maamaksu tasumise tähtaja(d) ja summa(d).
Maamaks tasutakse Maksu- ja Tolliameti pangakontole. Rekvisiidid maksude tasumiseks .
Maamaksu maksmist kontrollib Maksu- ja Tolliamet.
Enammakstud maamaksu tagasitaotlemine
Kui pärast maamaksuteate väljastamist selgub, et maamaksu arvestamise aluseks olevad andmed on olnud ebatäpsed, väljastab Maksu- ja Tolliamet uue maamaksuteate.
Kui Teie maamaksusumma seoses maksuandmete täpsustamisega vähenes, kuid olete jõudnud maamaksu juba tasuda ja Teil ei ole Maksu- ja Tolliameti ees teadaolevaid maksukohustusi, siis saate taotleda enammakstud maksusumma tagastamist.
Taotluse summa tagastamiseks saate esitada e-teenuste keskkonnas e-MTA, kus pärast sisselogimist:
- vajutage nupule „Uus taotlus“
- täitke taotluse vormil vajalikud väljad
- valige avanenud menüüst „Ettemaksukonto vabade vahendite tagastustaotlus“
- vajutage nupule „Taotlen“
Taotluse võite esitada ka teenindusbüroos või saata postiga aadressil Lõõtsa 8a, 15176, Tallinn.
Maamaksu laekumine
Maamaks laekub täies ulatuses kohalikele omavalitsustele.
Abiinfo
Helistage Maksu- ja Tolliametile: 880 0811 – üldinfo
Kirjutage Maksu- ja Tolliametile: ; e-maksuametis/e-tollis rubriigis „Teated”.
Maa andmetega tutvumine
Oma maaüksuse andmetega saab tutvuda kinnistusraamatu päringusüsteemis ning ning kehtiv maa maksustamishind ja kõlvikuline kooseis on leitav teenusest minu.kataster.ee .
Vaata videost, kuidas tutvuda oma maatüki andmetega:
Maakorraldustoimingud
Maakorraldustoimingute eesmärk on muuta kinnisasja(de) piire selliselt, et tagada maatüki mõistlik ja otstarbeline kasutus. Maakorralduse võimalikkuse üle otsustab maa asukohajärgne kohalik omavalitsus. Lihtsaid maakorraldustoiminguid viiakse läbi elektroonilises katastris https://minu.kataster.ee
Rohkem infot Maa- ja Ruumiameti kodulehelt
Maaomaniku meelespea
Katastriüksus – katastris iseseisva üksusena registreeritud maatükk.
Katastritunnus – igale katastriüksusele antav numbriline kood.
Piiripunkt – looduses tähistatud või tähistamata maaüksuse välispiiri punkt.
Piirimärk – piiripunkti tähis looduses.
Katastripidaja on Maa- ja Ruumiamet.
Kontakt ja lisainfo
Merlin Lauri
maanõunik