Sisukord:
Mida teete olukorras kui elekter kaob päevadeks või veevarustus katkeb? Ja mis kõige hullem – telefoniside kaob! Kas teil on oma lähedase ringi inimeste telefoninumber peas? Kas teil on pereringis mingi kommunikatsioonivõimalus või alternatiivsed sidevahendid sellisteks olukordadeks? Aga kuidas on majapidamise toiduvarudega?
Missugustele neist küsimustest saite vastata positiivselt?
Kriisiolukorrad tabavad meid ootamatult ja siis on juba hilja hakata plaani tegema, see peab varem valmis olema. Sellepärast ongi mõistlik olla valmis kõigiks ootamatusteks.
Jah, riik ja omavalitsus teevad kõik endast oleneva, et kriise ohjata ja lahendada võimalikult kiirelt, aga see ei garanteeri, et midagi ei juhtu. Seega tuleb loota parima, aga valmistuda hullemaks ja ootamatusteks tuleb alati valmis olla.
Oluline on, et iga inimene, pere ja kogukond teeks ettevalmistusi ootamatuteks olukordadeks ning mõtleks läbi, kuidas enda ja oma lähedaste elu, tervist ning vara kaitsta. Vastutus varude kogumise, varjumispaikade planeerimise ning turvalisuse eest lasub eelkõige igaühel meist, mitte ainult riigil või omavalitsusel.
Parimad lahendused sünnivad planeerimisel koostöös sõprade, naabrite ja kogukonnaliikmetega. Samuti on oluline läbi mõelda, kuidas hoolitseda kriisiolukorras oma koduloomade ja/või lemmikute eest.
Koduvarud kriisiolukorras:
Oluline on tagada, et kodus oleks piisavalt esmavajalikke vahendeid, mis võimaldavad hakkama saada vähemalt ühe nädala jooksul ka siis, kui elekter või veevarustus ajutiselt katkeb. Selleks tuleks varuda joogivett, toitu ning ravimeid. Samuti on hea mõte arutada perega läbi plaan, kuidas eriolukorras tegutseda ja kuidas suhelda, kui tavapärased sidekanalid ei tööta.
Kriisivarud ei pea olema eraldi seisvad – neid võib kasutada igapäevaselt, kuid on oluline hoida teatud varu alati olemas. Kriisiolukordadeks võiks kodus olla:
- piisav kogus joogivett;
- säiliv toit;
- vajalikud ravimid;
- hügeenitarbed;
- taskulamp/pealamp, muud valgusallikad;
- raadio(patareidel või generaatoriga töötav);
- sularaha varu (pere vajadustest lähtuv, min. nädalaks);
- küttematerjal külmaperioodiks;
- toit lemmikloomadele;
- autos piisavalt kütust.
Pere kriisiplaan
Tuleks läbi mõelda järgmised küsimused:
- Kelle telefoninumbrid on mul peas (või märkmikus)?
- Kuidas ja millal hädaolukorras abi kutsuda?
- Kus asuvad hädavajalikud esemed ja tööriistad, mida kriisis võib vaja minna?
- Kuidas peatada vee- ja gaasivarustus ning välja lülitada elekter?
- Kuhu oleks võimalik ajutiselt ümber paikneda (suve/maakodu või sugulaste/sõprade juurde)?
- Millal on turvalisem jääda koju ja millal on mõistlik evakueeruda?
- Mida peaks kodust lahkudes kindlasti kaasa võtma?
- Kuidas hoolitseda lemmikloomade eest kriisiolukorras?
Elektrikatkestused võivad mõjutada igapäevaelu mitmel moel, mistõttu tasub läbi mõelda, millised seadmed ja süsteemid sinu kodus elektrist sõltuvad ning kuidas neid puudujääke leevendada.
Näiteks lakkavad töötamast valgustid, köögitehnika, külmkapp, pesumasin, teler, raadio ja kõik laetavad seadmed. Samuti võivad elektritoitel olla välisuksed ja väravad, mis võivad seetõttu kasutuskõlbmatuks muutuda. Lisaks võib elektrikatkestus häirida veevarustust ja kanalisatsiooni toimimist. Pikema katkestuse korral võivad ka kauplused, apteegid ja tanklad ajutiselt suletud olla, seega on oluline, et suudaksid vähemalt nädala jagu iseseisvalt hakkama saada.
Hädaolukorraks valmistumise ja energiakindluse tagamiseks on hakatud senisest enam soetama elektrigeneraatoreid ning on tekkinud küsimusi, kuidas neid paigaldada ning kasutada nii, et ka ohutus oleks tagatud. Päästeamet koostas ohutusjuhendi, kus peamistele asjadele vastused võib leida. Juhend on abimaterjaliks elektrigeneraatori soetamisel, paigaldamisel ja kasutamisel. Toodud on peamised ohutusnõuded hoonesse paigaldatavate ehk statsionaarsete generaatorite kui ka kodumajapidamises kasutatavate generaatorite kohta.
NB! Jälgi hoolikalt tootjapoolseid paigaldus-, kasutus – ja hooldusjuhendeid. Vajadusel pöördu täpsustava info saamiseks tootja esindaja poole.
Enne generaatori ostu:
- Selgita välja, milliseid elektriseadmeid hädaolukorras vajad.
- Arvuta välja vajalike seadmete elektrivajadus.
- Juhul kui soovite generaatoriga ühendada elektroonikaseadmeid, peab olema generaatorile märgitud AVR (automaatne pingeregulaator) kui seda märget ei ole, siis tohi elektroonikaseadmeid generaatoriga ühendada.
- Mõtle hästi läbi, millises kohas hakkad generaatorit kasutama. Kohtkindla generaatori puhul uuri, millise ruumi tingimused sobivad generaatori paigaldamiseks. Jälgi, kas generaator on mõeldud kasutamiseks siseruumides või õues. Siseruumidesse mõeldud generaatorid ei talu muutlikke ilmastikutingimusi ja niiskust.
- Statsionaarse generaatori paigaldamise korral uuri kohalikust omavalitsusest, kas on vaja esitada Ehitisregistrisse ehitusteatis
Rohkem infot generaatorite paigaldamise ja ohutu käitlemise kohta leiad Päästeameti kodulehelt