Teenused ja toetused

Lisaks riiklikule sünnitoetusele maksab Luunja vald sünnitoetust lapse vanemale või eestkostjale avalduse alusel kolmes osas, kui lapse üks vanematest, üksikvanem või eestkostja on rahvastikuregistri andmetel olnud Luunja valla elanik vähemalt kuus kuud enne lapse sündi ja lapse sünni registreerimisest kuni sünnitoetuse viimase osamakseni on mõlema vanema, üksikvanema või eestkostja elukoht pidevalt registreeritud Luunja valda.

• Toetuse I osa (makstakse pärast lapse sünni registreerimist):
  • esimese ja teise lapse puhul 300 eurot;
  • kolmanda ja iga järgmise lapse puhul 420 eurot.
• Toetuse II osa (makstakse lapse 1-aastaseks saamisel) 150 eurot.
• Toetuse III osa (makstakse lapse 2-aastaseks saamisel) 150 eurot.

Mitmike sünni korral rakendatakse igale lapsele toetuse maksimaalmäära. Iga sünnitoetuse osa taotlemiseks esitatakse eraldi avaldus.
Vaata ka Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord .

NB! SPOKUS saab II ja III osa taotleda alles peale seda kui laps on saanud 1- või 2-aastaseks

Suure pere toetust makstakse alates pere neljandast lapsest kaks korda aastas (augustis ja detsembris).

Suure pere toetuse suuruse otsustab vallavalitsus volikogu poolt kehtestatud eelarve piire.

Aabitsatoetus on ühekordne toetus mida makstakse esmakordselt 1. klassi õppima asuva lapse vanematele, kui lapse ja mõlema vanema, üksikvanema või eestkostja elukoht avalduse esitamise ajaks on olnud elanike registri andmetel eelnevad kolm kuud Luunja vald.

Taotluse võib esitada lapse esmakordse koolimineku aastal alates 1. septembrist kuni 31. detsembrini.

Koolilõuna toetusena põhikooli- ja gümnaasiumiastme õpilastele kompenseeritakse riigieelarvest makstava ja koolilõuna tegeliku maksumuse vahe 50% ulatuses.

Luunja Keskkooli õpilastele kompenseeritakse hommikusöögi maksumus.

Koolilõuna toetusena kutsekooliõpilastele (põhikooli baasil) kompenseeritakse koolilõuna osaliselt, korra kvartalis õppetöö perioodil. Õpilasel ei tohi olla üle 10 tunni põhjuseta puudumise kvartalis.

NB! Taotluse saab esitada Luunja valla SPOKUS alates 13. septembrist (peale seda, kui koolid on õpilaste nimekirjad EHIS-es kinnitanud)

Gümnaasiumiastme õpilastele, kes õpivad väljaspool Luunja valda, kompenseeritakse töövihikute maksumus.

Ühistranspordi kasutamise maksumus kompenseeritakse vähekindlustatud peredest pärit või muukeelse põhikooli-, gümnaasiumiastme ja põhikooli baasil kutsekooli õpilastele, kes kasutavad kooli sõiduks ühistransporti, sh Tartu linnaliine.

Lastelaagri toetus on üks kord aastas makstav vajaduspõhine toetus laagris osaleva 7-18 aastase lapse, kes õpib üldhariduskooli päevases õppevormis, osaluse hüvitamiseks.

Hõbelusikas on asjaline toetus. Vastsündinule kingitakse nimeline hõbelusikas, kui lapse, lapse vanemate, üksikvanema või eestkostja elukoht on rahvastikuregistri andmetel Luunja vald.

Jõulupakkide toetus on asjaline toetus, mille saamise õigus on kõigil Luunja valla lastel alates teisest eluaastast ning 1.-9. klassi õpilastel.

Puudega lapse hooldaja hooldajatoetuse eesmärk on tagada puudega lapsele igapäevane kõrvalabi, juhendamine ja järelevalve, mis toetab tema iseseisvat toimetulekut ja arengut ning osaliselt hüvitada puudega lapse hooldamiseks kohustatud isikule puudega lapse hooldamise tõttu saamata jäänud sissetulek ja sotsiaalkindlustus.

Hooldajatoetus on igakuine toetus kuni 18-aastase hooldusvajadusega puudega lapse (edaspidi puudega laps) hooldamise eest lapsevanemale, eestkostjale või perehoolduslepingu alusel last hooldavale isikule, kes ei saa töötada puudega lapse hooldamise tõttu. Toetuse saamiseks esitab puudega lapse vanem, hooldaja või eestkostja Vallavalitsusele taotluse.

Hooldajatoetus määratakse ühele hooldajale perekonnas.

Sügava puudega lapse hooldajale makstakse hooldajatoetust 150 eurot.

Raske puudega lapse hooldajale makstakse hooldajatoetust 120 eurot.

Tervisetoetust makstakse vajaduspõhiselt alljärgnevate kulude osaliseks või täielikuks katmiseks:

• puudega lapsele meditsiiniliselt põhjendatud abivahendi ostmiseks või laenutamiseks. Toetuse taotlusele tuleb lisada kulusid tõendavad dokumendid;
• kuni 18-aastase lapse prillide (või nägemisteravust korrigeerivate abivahendite) hüvitamiseks. Toetuse taotlusele tuleb lisada kulusid tõendavad dokumendid;
• meditsiiniasutuse tõendi alusel hüvitatakse pikaajalise koduse hapnikuravi saaja elektrienergia kulud üks kord kuus;
• muudel tervisest tulenevatel põhjendatud juhtudel (voodipäev, transport jms).

Tugiisikuteenuse eesmärk on iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi. Kõrvalabi seisneb juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema omavastutuse võime arendamises.

Tugiisikuteenus on ennetava iseloomuga teenus, mis aitab vältida vajadust osutada kulukamaid teenuseid. Samuti võib tugiisikuteenuse toel ennetada eemalejäämist või väljakukkumist tööturult.

Teenuse osutamise eesmärk last kasvatavale isikule on lapse hooldamise ning turvalise ja toetava kasvukeskkonna tagamine. Lapsele teenuse osutamise eesmärk on koostöös last kasvatava isikuga lapse arengu toetamine, sealhulgas vajaduse korral puudega lapse puhul hooldustoimingute sooritamine.

Tugiisikuteenust osutatakse isiku või pere juures kodus või muudes teenusesaaja vajadustest tulenevates ning teenuse osutamiseks kokku lepitud asukohtades. Sotsiaalosakonna otsuse alusel sõlmitakse tugiisikuteenust saava isiku ja teenuse osutajaga teenuse osutamise leping, milles määratakse kindlaks tugiisikuteenusena tehtavad toimingud, nende tegemise aeg ja maht ning teenuse eest tasumise kord.

Turvakoduteenuse eesmärk on tagada ajutine eluase lapsele, lastega perele või täiskasvanule, kes ajutiselt vajavad turvalist elukohta (seksuaalse vägivalla ohver, lähisuhtevägivalla ohver jne). Teenusele suunatakse, kui lapsel või lastega perel ei ole võimalik mingil põhjusel kodus olla. Turvakoduteenus lapsele otsustatakse koostöös lastekaitse spetsialistiga.

Esmase abi raames tagatakse isikule kriisiabi, mis taastab isiku psüühilise tasakaalu ja tegevusvõime igapäevaelus. Tulenevalt isiku east ja vajadusest tagatakse ka tema hooldamine ja arendamine.

Laps võib teenust saada aja jooksul, mis on vajalik tema edaspidise elu korraldamiseks või kuni probleemi lahendamiseni.

Turvakoduteenuse eest võib võtta tasu. Lapsele osutatakse üldjuhul turvakoduteenust tasuta. Turvakoduteenus on ööpäevaringne teenus, mille osutamise maht ja kestvus sõltuvad teenuse vajaduse hindamisest.

Lapsehoiuteenus on 1,5 kuni 3-aastase lapse ja kuni 18-aastase raske või sügava puudega isiku hooldusõigust omavale inimesele, et toetada tema toimetulekut ja töötamist. Raske või sügava puudega lastele abi osutamiseks riigieelarvest eraldatud toetuse kasutamise eesmärk on puudest tulenevate lisavajaduste ja pere hoolduskoormuse vähendamine.

Raske või sügava puudega kuni 18-aastase lapse vanemad saavad taotleda riigi rahastatavat lapsehoiuteenust. Teenust saab taotleda kuni selle kalendriaasta lõpuni, mil laps 18-aastaseks sai.
Lapsehoiuteenusega ei kompenseerita lasteaiakohtade, õpilaskodude ja pikapäevarühmade puudust, vaid pakutakse nende kõrval täiendava hooldamise ja järelevalve võimalust. 

Sotsiaalosakond hindab lapsehoiuteenuse vajadust individuaalselt.

Toetusest rahastatavad teenused on:

1. lapsehoiuteenus;
2. tugiisikuteenus;
3. transporditeenus sõiduks haridus-, ravi- ja rehabilitatsiooniasutusse;
4. nõustamisteenus (psühholoogiline nõustamine jm);
5. erinevad teraapiad;
6. rehabilitatsiooniplaanis ette nähtud teenused, sh abivahendite võimaldamine;
7. koolivaheajal laagris osalemise toetamine,
8. eluruumide kohandamine;
9. tugiteenus;
10. muud teenused, mis toetavad ja parandavad raske või sügava puudega lapse arengut ja pere toimetulekut.

Sotsiaalosakond hindab lapsehoiuteenuse vajadust individuaalselt.

Asendushooldusteenuse eesmärk on pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine, lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, lapsele turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena. Asendushooldusteenust osutatakse kolmel viisil – hooldusperes, perekodus ja asenduskodus. Lapse teenusele suunamisel tuleb eelistada hooldusperet ning erandina lapse olulisi huve arvestades perekodu- või asenduskodu.

Asendushooldusteenust osutatakse pikaajalise ööpäevaringse teenusena lapsele, kelle vanem on surnud, vanemale on tema piiratud teovõime tõttu määratud eeskostja, vanema hooldusõigus lapse suhtes on peatatud, piiratud või täielikult ära võetud või kes on vanemast eraldatud. Asendushooldusteenust võib osutada ka lühiajaliselt vanema nõusolekul perioodiliselt või ajutiselt kuni 90 päeva.

Kui asendushoolduse teenust saama õigusatud laps on enne 18-aastaseks saamist asunud õppima ja jätkab õppimist statsionaarses õppes või tervislikel näidustustel muus õppevormis põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes, siis tagab vald lapsele asendushooldusteenuse:

• 1. hariduse omandamise korral kuni järgmise õppeaasta alguseni, kuid mitte kauem kui järgmise õppeaasta alguseni sel aastal, kui laps sai 19-aastaseks;
• 2. õpingute katkestamiseni, kuid mitte kauem kui lapse 19-aastaseks saamiseni;
• 3. lapse 19-aastaseks saamise korral kuni järgmise õppeaasta alguseni.

Järelhooldusteenuse eesmärk on asendushoolduselt ja eestkostelt lahkuva inimese iseseisva toimetuleku ja õpingute jätkamise toetamine. Teenust osutatakse lähtuvalt juhtumiplaanist, mille alusel vald tagab inimesele eluaseme ning vajaduspõhised tugiteenused ja toetused.

Vald tagab järelhooldusteenuse asendushooldusel üles kasvanud täisealisele isikule, kes pärast põhi-, kesk-, kutse- või kõrghariduse omandamist jätkab järgmisel õppeaastal õppimist kutseõppe tasemeõppes, rakenduskõrgharidusõppes, ülikooli bakalaureuse- või magistriõppes või bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppes kuni õpingute katkestamise või esmase õppekavajärgse nominaalse õppeaja lõpuni, kuid mitte kauem kui isiku 25-aastaseks saamiseni.

Vald võib tagada järelhooldusteenuse ka mitteõppivale kuni 21-aastasele asendushooldusel või eestkostel viibinud isikule või kuni 25-aastasele täisealiseks saamiseni eestkostel viibinud  õppivale isikule, kes pärast põhi-, kesk-, kutse- või kõrghariduse omandamist jätkas järgmisel õppeaastal õppimist kutseõppe tasemeõppes, rakenduskõrgharidusõppes, ülikooli bakalaureuse- või magistriõppes või bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppes.