Luunja vald on Tartumaa idaosas paiknev kiiresti arenev omavalitsus. Emajõe põhjakaldal asuv, Tartu linnast Emajõe Suursooni ulatuv vald on väga eripalgeline, hõlmates nii moodsaid elamualasid kui puutumatu loodusega piirkondi.
Meil on kiiresti kasvav elanikkond – hea elukeskkond toob valda üha enam noori peresid.
Siinsel piirkonnal on põnev ajalugu ning kaunis loodus, pikaajalised põlluharimistraditsioonid ja mitmekesine majandus.
Maalilises ürgorus looklev Emajõgi ja unikaalse elustikuga Emajõe Suursoo meelitavad avastama ja nautima. Mõisaaegsete parkide ja alleede suursugusus annab tunnistust tollaste mõisate väärikusest. Kavastus töötav Baltimaade ainus jõeparv ootab sõitma.
Hobuste kasvatamine ja ratsasport kuuluvad traditsiooniliselt Luunja vallaelu juurde. Aastakümneid on siinmail au sees olnud maadlus, legendaarse Jaan Jaago jälgedes treenivad tänagi tulevased meistrid.
Kogu Eestis ja kaugemalgi on tuntud Luunja kurk ja maitseroheline, mida kasvatatakse AS Grüne Fee Eesti katmikaladel.
Valla haldusterritooriumil paikneb 20 küla (Kabina, Kakumetsa, Kavastu, Kikaste, Kõivu, Lohkva, Muri, Pajukurmu, Pilka, Poksi, Põvvatu, Rõõmu, Sava, Savikoja, Sirgu, Sirgumetsa, Sääsekõrva, Sääsküla, Veibri, Viira) ja Luunja alevik.
Suuremateks keskusteks on Lohkva küla, Luunja alevik ja Kavastu küla.
Valla sümboolika ja põhimäärus
Valla sümbolid võeti kasutusele 29. septembril 1994 ning nende autoriks on Ivo-Manfred Rebane.
Vapikilbi roheline värvus ja kuldne rukkihakk sellel sümboliseerivad eestlaste põlist tegevusala – põlluharimist ning nende peatoidust – rukkileiba.
Need kuuluvad Luunja valla elanike ajaloolise elulaadi juurde.
Kuldne lainelõikeline joon ja sinine värvus viivitavad asjaolule, et vald asub Emajõe ääres
Lipu ja vapi kasutamine (Luunja valla põhimäärus § 6)
- Lippu kasutatakse Luunja valla ajaloolistel pidupäevadel ja muudel tähtsündmustel.
- Lippu kasutatakse kõrvuti riigilipuga. Lipu heiskamise otsustab vallavalitsus.
- Vappi kasutatakse volikogu, vallavalitsuse ja ametiasutuste hallatavate asutuste dokumentidel, pitsatites ja plommitemplites ning trükistel, suveniiridel, valla piiritähistel.
- Vapi kujutisega pitsat on sõõr, mille keskel on kilbita vapp ja äärel kasutaja nimi.
- Vallavalitsuse pitsati läbimõõt on 4 cm, teistel pitsatitel 3,5 cm.
- Käesolevas paragrahvis loetlemata juhtudel toimub vapi kasutamine vallavalitsuse loal. Vapi kasutamine ärilistel eesmärkidel on tasuline. Tasu suuruse määrab vastava loa andmisel vallavalitsus.