Teenused ja toetused

Matusetoetust makstakse isiku surma korral, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht oli Luunja vald. Matusetoetus makstakse kirjaliku taotluse alusel matuse korraldajale olenemata korraldaja elukohast ja sugulusastmest.

Tervisetoetust makstakse vajaduspõhiselt alljärgnevate kulude osaliseks või täielikuks katmiseks:

• töövõimetoetust või riikliku pensioni (va toitjakaotuspensioni saavale isikule üks kord aastas retseptiravimite kompenseerimiseks tingimusel, et isik ei teeni sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu;
• puudega täiskasvanule meditsiiniliselt põhjendatud abivahendi ostmiseks või laenutamiseks;
• meditsiiniasutuse tõendi alusel hüvitatakse pikaajalise koduse hapnikuravi saaja elektrienergia kulud üks kord kuus;
• nägemispuudega isiku juhtkoera ülalpidamiseks üks kord kvartalis;
• muudel tervisest tulenevatel põhjendatud juhtudel (voodipäev, transport jms).

Küttepuude toetus on üks kord aastas makstav toetus ahiküttega eluruumi küttekulude kompenseerimiseks. Küttepuude toetusele on õigus toimetulekuraskustes perekonnal ja üksi elaval vanaduspensionäril. Küttepuude toetuse taotlusele tuleb lisada kulusid tõendav dokument.

Toetust makstakse alates 70. eluaastast iga viie aasta järel, isiku sünnikuul inimestele, kelle elukoht on elanike registri andmetel viimased kuus kuud registreeritud Luunja valda ning kelle tegelik elukoht on Luunja vallas.

Täisealisele isikule hoolduse seadmise eesmärk on tagada vaimse või kehalise puude tõttu abivajavale isikule abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks.

Täisealise isiku hooldus (edaspidi ka hooldamine) on hooldaja igapäevane füüsiline tegevus hooldatavale kõrvalabi osutamiseks ning hooldatava juhendamine söömisel, hügieenitoimingutes, riietumisel, liikumisel või suhtlemisel; järelevalve on ohutuse tagamine inimese suhtes, kes oma tegevuse  või tegevusetusega võib tekitada kahju iseenda või teiste inimeste elule, tervisele või varale.

Hooldajatoetuse määrad:

• täisealise raske puudega inimese hooldajale 70 eurot kuus;
• täisealise sügava puudega inimese hooldajale 100 eurot kuus.

Toetust makstakse isikule või perekonnale, kes on sattunud kriisiolukorda loodusõnnetuse, tulekahju või muu õnnetusjuhtumi tagajärjel. Toetuse määramisel võetakse arvesse isiku või perekonna toimetulekuvõimet ning elukondlikke vajadusi. Toetuse taotleja esitab vallavalitsusele taotluse, millele lisab vajadusel vastavate ametkondade tõendid taotluse põhjendatuse kinnitamiseks (päästeamet, politsei, tervishoiuasutus vms).

Toimetulekutoetus on riigi rahaline abi puuduses inimestele ja seda maksab kohalik omavalitsus. Toimetulekutoetust makstakse siis, kui kõik muud vaesuse ja puuduse leevendamise abinõud on osutunud ebapiisavaks.

• Toimetulekutoetuse taotlemise ja maksmise kord Luunja vallas
• Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel

Koduteenuse eesmärk on täisealise isiku iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades tema elukvaliteeti. Koduteenuse puhul abistatakse isikut toimingutes, mida ta ei suuda sooritada ilma kõrvalabita, kuid mis on vajalikud harjumuspärases keskkonnas toime tulekuks.

Teenus hõlmab ka abi korraldamist väljaspool inimese kodu, kui see on vajalik tema igapäevaseks toimetulekuks, näiteks poest toidu toomine, saatmine arsti juurde jms. Teenuse raames osutatav kõrvalabi võib seisneda ka isikuabi osutamises. Isikuabi tähendab abistamist enesehooldusega seotud toimingute sooritamisel, näiteks juhendamist ja abistamist toidu valmistamisel, riiete korrastamisel (triikimine, pesemine või pesemise korraldamine, parandamine), juhendamist hügieenitoimingutes ja hooldusabivahendite kasutamisel, abistamist liikumisel, potitooli kasutamisel jms.

Määramine

Teenuse määramiseks hinnatakse ja täpsustatakse kõrvalabi vajaduse määra iga juhtumi puhul eraldi. Pärast taotluse esitamist hinnatakse isiku abivajadust ja toimetulekut kodustes tingimustes.

Väljaspool isiku kodu osutatava üldhooldusteenuse eesmärk on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla ja kelle toimetulekut ei ole võimalik tagada teiste sotsiaalteenuste või muu abi osutamisega.

Alates 01.07.2023 osaleb omavalitsus hooldekodu kohatasu maksmisel. Kohamaksumus jaguneb sõltuvalt inimese hooldusvajaduse ulatusest kohaliku omavalitsuse ja teenust vajava inimese vahel: hoolduskomponendi eest maksab kehtestatud piirmäära alusel edaspidi kohalik omavalitsus, inimese enda või tema lähedaste katta jääb ülejäänu ehk majutus, toitlustus ja muud isiklikud kulud.

Luunja Vallavalitsuse 28.06.2023 korraldus nr 2-4/193 “Üldhooldusteenuse hoolduskulude piirmäära kehtestamine” alusel on valla poolt tasutava hoolduskulude piirmääraks 520 eurot alates 01.07.2023.a.

Pärast taotluse esitamist või teatamist kõrvaliste isikute poolt hinnatakse isiku abivajadust.

Teenus on inimesele:

1. kellel on ajutine või püsiv hooldusvajadus, mida kodustes tingimustes ei ole võimalik tagada;
2. kes ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel;
3. kes vajab kõrvalabi sellisel määral, et tugiisku või isikliku abistaja teenusest või koduteenusest toimetuleku ja turvalisuse tagamiseks ning elukvaliteedi säilitamiseks ei piisa.

Määramine

Üldhooldusteenus määratakse täitevorgani haldusaktiga.

Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse eest tasumine

• Üldhooldusteenuse eest tasub üldhooldusteenuse saaja ja vallavalitsus;
• Luunja valla eelarvest rahastatakse hooldusteenust vahetult osutavate hooldustöötajate ja abihooldustöötajate järgmisis kulusid:
  • tööjõukulud;
  • tööriietuse ja isikukaitsevahendite kulud;
  • tervisekontrolli ja vaktsineerimise kulud;
  • koolituse ja supervisiooni kulud.
• Nimetatud kulude tasumise piirmäära kehtestab täitevorgan määrusega.
• Täitevorgani poolt kehtestatud piirmäära ületavad kulud tasub üldhooldusteenuse saaja.
• Üldhooldusteenuse saaja tasub teenuskoha maksumusest majutus- ja toitlustuskulud ning muud teenuse osutamisega seotud kulud.
• Kui teenuse saaja sissetulek on madalam kui Statistikaameti avaldatud eelarveaastale eelnenud aasta teise kvartali keskmise vanaduspensioni suurus, kaetakse Luunja valla eelarvest teenuse saaja tasutavate kulude ja teenuse saaja sissetuleku vahe, kuid mitte rohkem kui eelmise aasta teise kvartali keskmise vanaduspensioni suuruse ja teenuse saaja sissetuleku vahe. Sissetulekuna arvestatakse teenuse saaja riiklik pension, kogumispension kogumispensionide seaduse tähenduses, töövõimetoetus töövõimetoetuse seaduse tähenduses ja sotsiaalmaksuga maksustatav tulu sotsiaalmaksuseaduse tähenduses.
• Kui täitevorgani poolt kehtestatud piirmäära ulatuses tasutud kulud, teenuse saaja punktis 6 nimetatud igakuised sissetulekud ja väiksema sissetuleku hüvitis ei kata teenuskulude maksumust, siis tasuvad teenuse saaja või tema suhtes ülalpidamist andma kohustatud isikud puuduoleva osa.
• Kui üldhooldusteenuse saaja või tema suhtes ülalpidamist andma kohustatud isikud ei ole objektiivsetest asjaoludest lähtuvalt ning enda või oma perekonna tavalist ülalpidamist kahjustamata võimelised üldhooldusteenuse eest puudujäävas osas tasuma, makstakse üldhooldusteenuse eest puudu jääv summa Luunja valla eelarvest.
• Kui abivajaja seadusjärgsed ülalpidajad keelduvalt põhjendamatult teenuse eest puudujääva osa eest tasumast, siis võtab vallavalitsus seadusjärgse ülalpidaja kohustuse üle. Ülalpidaja eest täidetud kohustuse osas tekib täitevorganil tagasinõudeõigus ning ta saab nõuda kohustuse täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist.
• Täitevorgan võib keelduda üldhooldusteenuse rahastamisest, kui:
  • abivajaduse hindamise tulemusel selgub, et abivajaja ei vaja üldhooldusteenust;
  • hooldust vajava isiku toimetulekut on võimalik tagada teisi teenuseid (koduteenus, hooldaja määramine, tugiisikuteenus, isikliku abistaja teenus jms) osutades;
  • soovitud hoolekandeasutuses puudub vaba koht ja taotleja ei ole nõus ühegi teise hoolekandeasutuse teenusega;
  • hooldust vajav isik jätab vallavalitsuse poolt täiendavalt nõutud dokumendid mõjuva põhjuseta esitamata.

Täisealise isiku hoolduse eesmärk on hoolduse korraldamine täisealisele isikule, kes vaimse või kehalise puude tõttu vajab abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks. Teenus on toetava iseloomuga, et hooldust saav isik saaks jätkuvalt elada edasi oma kodus.

Hooldus seatakse ja hooldaja määratakse hooldatava ja hooldaja nõusolekul. Üldjuhul ei määrata hooldajaks isikut, kes on hooldatava suhtes ülalpidamiskohustusega või kellel on sügav või raske puue. Hoolduse seadmisel hinnatakse hooldusvajadust ja sellest tulenevalt määratakse kindlaks hooldaja ülesanded puude raskusastme lõpptähtajani.

Luunja vald maksab täisealise inimese hooldajale toetust, mille suurus sõltub omavalitsuse poolt kehtestatud tingimustest. Muuhulgas tasub kohalik omavalitsus sotsiaalmaksu nende hooldajatoetust saavate hooldajate eest, kes ei tööta ega ole riikliku pensioni saajad ega osalise või puuduva töövõimega inimesed. Sotsiaalmaksu tasumine tagab hooldajale ravikindlustuse.

Isikliku abistaja teenuse eesmärk on suurendada puude tõttu füüsilist kõrvalabi vajava täisealise isiku iseseisvat toimetulekut ja osalemist kõigis eluvaldkondades. Valdavalt on sihtgrupiks sügava liikumis- ja/või nägemispuudega inimesed. Teenus sobib inimesele, kes on võimeline vastu võtma oma elukorraldust puudutavaid otsuseid ning selgelt ja arusaadavalt juhendama isiklikku abistajat asjaajamise korraldamisel.

Isiklik abistaja lähtub oma töös teenuse saaja erivajadustest ja tema poolt antavatest tööjuhistest. Piiratud teovõimega täisealise isiku isiklik abistaja lähtub eestkostja antavatest tööjuhistest osas, milles teenuse saaja ei ole võimeline juhiseid andma.

Isiklik abistaja laseb puudega inimesel endal tegutseda, see tähendab, et isiklik abistaja ei aja üksinda inimese asju, vaid inimene ja isiklik abistaja tegutsevad koos. Abi võidakse osutada näiteks liikumisel, söömisel, riietumisel, suhtlemisel, hügieeniprotseduuride sooritamisel, kirjutamisel, lugemisel, samuti kodu ja tööpaiga korrastamisel jne. Isikliku abistaja tööülesannete hulka ei kuulu meditsiini- või tervishoiuteenuste, tõlketeenuste, juriidiliste teenuste jmt osutamine, samuti remondi- ja ehitustööde tegemine.

Sotsiaalosakonna otsuse alusel sõlmitakse teenust saava isiku ja teenuse osutajaga teenuse osutamise leping, milles määratakse kindlaks isikliku abistajana tehtavad toimingud.

Varjupaigateenuse eesmärk on tagada täisealisele isikule ajutine turvaline koht ööbimiseks, talveperioodil ka päevaseks viibimiseks ning hügieeni eest hoolitsemiseks, et vältida isiku peavarjuta jäämist, mis võib olla ohuks tema elule ja tervisele. Teenust osutatakse alalise elukoha kasutamise võimaluseta isikutele kui ka vältimatu abi raames ööbimiskohta vajavatele isikutele.

Varjupaigas peab olema personal, kes on pädev hindama tekkinud olukordi ning vajaduse korral neile reageerima, näiteks kutsuma kiirabi, politsei. Kui inimene viibib abivajamise hetkel väljaspool oma rahvastikuregistrijärgset kohalikku omavalitsust, peab varjupaigateenust kui vältimatut abi, korraldama see kohalik omavalitsus, kelle haldusterritooriumil inimene hetkel viibib. Kohalik omavalitsus peab varjupaigateenuse saajale pakkuma nõustamist ja abi toimetulekut takistavate probleemide lahendamiseks, näiteks võimalust taotleda toimetulekutoetust, osutama abi dokumentide taotlemisel jmt. Varjupaigateenus on ajutine abimeede.

Tulenevalt isiku vanusest, east ja terviseseisundist on võimalik talle edaspidi pakkuda sotsiaaleluruumi, vabaturu üürieluruumi või ööpäevaringset üld- või erihooldusteenust.

Sotsiaaltransporditeenuse eesmärk on võimaldada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puudega isikul, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist, kasutada transpordivahendit tööle või õppeasutusse sõitmiseks või avalike teenuste kasutamiseks. Teenuse kaudu tagatakse inimesele transpordivahend, mis vastab tema vajadustele, näiteks transpordivahend, mis on kohandatud ratastooliga sisenemiseks. Teenuse eesmärk on toetada puudega inimeste või nende hooldajate töötamist ja õppimist, samuti nende iseseisvat elu ja ühiskonnaelus osalemist.

Kohalik omavalitsus võib sotsiaaltransporditeenust pakkuda ka laiemale sihtgrupile, näiteks eakatele, riskiperedele jt, kellel puuet määratud ei ole, kuid kelle ühiskonnaelus osalemine võib erinevatel põhjustel olla takistatud.

Teenust korraldatakse juhuveona abivajaja soovitud ajal ja marsruudil. Teenuse määramise otsustamisel arvestatakse teenuse taotleja võimet kasutada ühistransporti, taotleja ja tema pereliikmete või hooldaja või eestkostja käsutuses oleva sõiduki kasutamise võimalusi ja taotlejale määratud isikuabiteenuseid ja toetusi.

Taotlus teenuse saamiseks esitatakse üldjuhul viis tööpäeva enne soovitud sõiduaega.

Eluruumi tagamise teenuse eesmärk on eluruumi kasutamise võimaldamine isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama. Sotsiaalhoolekande seaduses viidatud sotsiaalmajandusliku olukorra all on mõeldud olukorda, kus sotsiaalsete ja majanduslike tegurite koosmõju tõttu ei ole inimene suuteline ise eluaset ostma või vabaturult üürima.

Eluruumi tagamise teenus on tähtajaline. Eluruum tagatakse isikule ajaks, mil ta sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt eluruumi vajab. Teenuse osutamiseks saab kohaliku omavalitsuse üksus tagada tema omanduses oleva eluruumi või kasutada vabaüürituru pakutavaid võimalusi, näiteks üürides vabaturult korteri ja vahendades seda eluruumi vajajale. Eluruumi kasutamisel tasub teenuse saaja eluruumi eluasemekulud, mis võivad sisaldada üüri. Üüri suuruse määrab teenuse osutaja.

Isikut, kellel on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puudest tingituna raskusi eluruumis liikumisega, endaga toimetuleku või suhtlemisega, abistab vallavalitsus eluruumi kohandamisel või sobivama eluruumi saamisel.

Valla omanduses oleva eluruumi osas sõlmitud lepingud vaadatakse üks kord aastas üle ning hinnatakse inimese edasist vajadust kohaliku omavalitsuse poolt võimaldatud eluruumi järele. Kui selline vajadus on säilinud, pikendatakse lepingut. Samas võidakse rakendada ka uusi, inimese ja perekonna toimetulekut soosivamaid meetmeid.

Võlanõustamisteenuse eesmärk on abistada isikut tema varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel ja nõuete rahuldamisel, vältida uute võlgade tekkimist toimetulekuvõime parandamise kaudu ning lahendada muid võlgnevusega seotud probleeme.

Õigus teenusele on isikul, kellele on esitatud nõue täita võlaõiguslikust suhtest või seadusest tulenev sissenõutavaks muutunud rahaline kohustus, mida isik ei ole võimeline iseseisvalt täitma. Teenuse raames aidatakse inimesel teadvustada ülemäärase võlgnevuse põhjuseid ja tagajärgi ning õpetatakse teda tulevikus uusi võlgnevusi vältima. Esmatasandi võlanõustamist osutatakse sageli kohaliku omavalitsuse sotsiaaltööspetsialisti poolt muu abistamise raames.

Isikule, kes on sattunud sotsiaalselt abitusse olukorda elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu, osutatakse vältimatut sotsiaalabi, mis tagab vähemalt toidu, riietuse ja ajutise majutuse.

Vältimatut sotsiaalabi osutatakse isikule seni, kuni ta ei ole enam elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu sotsiaalselt abitus olukorras.