Kaasav eelarve

Tänavu esitasid Narva-Jõesuu linna elanikud kaasavasse eelarvesse rekordilised 19 lennukat ja põnevat ideed. Narva-Jõesuu linnavalitsuse moodustatud komisjon vaatas kõik ettepanekud põhjalikult läbi. Kuigi seekord läbis tiheda sõela vaid kolm ideed, tõestab elanike kõrge aktiivsus ühte: meile kõigile läheb siiralt korda, kuidas meie ühine kodu areneb.

Kaasav eelarve on suurepärane otsedemokraatia tööriist, mis tekitab alati palju emotsioone ja arutelusid. Protsessi teine pool on aga reeglitele vastavuse hindamine, mis sel aastal on põhjustanud ka omajagu küsimusi, kuna suurem osa taotlustest ei saanud edasi hääletusfaasi. Soovime olla oma elanikega täiesti avatud ja selgitada, millistest kriteeriumidest komisjon lähtub. See ei ole kindlasti ametnike suva, vaid seadusest tulenev kohustus.

Kaasava eelarve objektiks saab seaduse järgi olla vaid Narva-Jõesuu linnaga seotud investeering, tegevus või üritus, mis pakub avalikku hüve, on vabas kasutuses ega tekita linnale tulevikus ebamõistlikke kulusid. Komisjon hindas kõiki ettepanekuid lähtuvalt neljast rangest kriteeriumist: vajalikkus, teostatavus eelarveaasta jooksul, jätkusuutlikkus ja kulude põhjendatus.

Komisjonil on siiras heameel suunata linnarahva hääletusele järgmised kolm ideed, mis vastasid täielikult kõigile nõuetele:

• Heleda pargi kõnniteede parandamine: Pargi jalutusrajad vajavad hädasti korrastamist. Samas jäeti ettepanekust välja jõuluvalgustite ostmine, kuna linn täiendab pühade kaunistusi ise igal aastal ja see pool on juba kaetud.
• Betoonist tenniselauad: Avalikud ilmastikukindlad mängulauad on plaanis paigaldada Narva-Jõesuu linna, Olgina alevikku ja Sinimäe alevikku. See toetab suurepäraselt linna kuvandit tervislikust kuurordist ja arendab kogukondlikku läbikäimist.
• Teleskoobid vaatetornile ja tuletornile: Sinimäe vaatetornile soovitakse paigaldada kaks ja Narva-Jõesuu tuletornile üks kaasaegne teleskoop. Idee on suvega teostatav, pakub külastajatele suurt lisaväärtust ega too kaasa suuri hoolduskulusid.

Miks ülejäänud ideed sel korral kõrvale jäid?

Soovime rõhutada, et ühegi ettepaneku kõrvalejätmine ei tähenda, et idee ise oleks olnud halb või vajadus olematu. Suurem osa projekte põrkus lihtsalt vastu rangeid seaduse sätteid, ajalise piirangu kriteeriumi (projekt peab valmima ühe aasta jooksul) või muude juba töös olevate linna plaanidega:

Tööd, mis on juba linna plaanides või eelarves olemas: Komisjon leidis, et pole otstarbekas kulutada kaasava eelarve piiratud vahendeid tegevustele, mida linn teeb niigi. Näiteks Sinimäe aleviku laste mänguväljaku remondiks on rahalised vahendid juba ette nähtud linna 2026. aasta põhieelarves. Supeluse tänava muutmine turvaliseks rannateeks ja Kalda tänava tänavavalgustuse rekonstrueerimine kuuluvad samuti linna igapäevaste seadusjärgsete kohustuste ja pikaajaliste programmide hulka, mida linnavalitsus lahendab jooksvalt. Samal põhjusel ei edenenud rannaspordi ja workout-alade või uute pinkide ettepanekud – rannas on hiljuti paigaldatud uus spordikompleks (Mere-Pargi tn vahel) ja piisavalt ühtses stiilis istekohti.

Ajafaktor ja keerulised looduskaitselised kooskõlastused: Seaduse järgi peab kaasava eelarve projekt olema teostatav ühe aasta jooksul. Sõtke jõeäärse puhkeala arendamine Vaivaras nõuaks aga pikaajalist keskkonnamõju eelhindamist ja kooskõlastusi Keskkonnametilt. Ka Heleda pargi taustamuusika kõlarite idee on seotud Muinsuskaitseameti pikaajaliste lubadega, kuna park on kaitse all, ning vajaks eraldi valgustuspostide projekteerimist.

Vastuolu kehtivate projektidega ja asukohad: Heleda pargi kõnniteede plaatimist ei saanud toetada, sest pargi kehtiva rekonstrueerimisprojekti järgi peavad teed olema ajaloolise ilme säilitamiseks graniitkillustiku kattega. Noorte skate-ala ja mini-rambi puhul ei sobinud pakutud asukohad üleujutusriski tõttu ning kooli naabruses algab peagi uue kooli ehitus. Lisaks ületaks ainuüksi rambi ost, projekteerimine ja paigaldus eelarves ettenähtud summat.

Kattuvus teiste plaanidega: Nii „Metsa väljakutse” kui ka Tumedasse parki pakutud madalseiklusrada lükati tagasi sel lihtsal põhjusel, et linn on juba andnud Vabaduse 45 kinnistu pikaajalisele rendile erainvestorile, kes plaanib sinna rajada kaasaegse seikluspargi. Seega saab see vaba aja veetmise võimalus peagi niigi reaalsuseks.

Tulevikukulud ja vormistuslikud nüansid: Kriisivalmiduse käsipumbad nõuaksid uute puurkaevude puurimist ning pidevat Terviseameti kontrolli joogivee kvaliteedi üle. Suure LED-ekraani ostmine tooks aga kaasa liiga suured hoolduskulud tulevikus. Mõne projekti puhul, nagu visuaalsete lugude festival “Narva-Jõesuu lood”, jäi taotlus hetkel vajaliku konkreetikata – puudusid kavandid ja kohustuslikud eraomanike nõusolekud, ilma milleta ei ole linnal õigust erahoonete seintel tegevusi planeerida.

Kuidas liigume edasi?

Mõni sel aastal kõrvale jäänud projekt on tegelikult suurepärane ja tänuväärne idee, mis vajab lihtsalt veidi rohkem ettevalmistusaega. Me loodame väga, et autorid ei kaota indu, vaid täiendavad ja lihvivad varem esitatud ideid, et tuua need uuesti lauale järgmistel aastatel, kui vajalikud dokumendid või kooskõlastused on koos. Iga algatus on väärtuslik samm meie elukeskkonna paremaks muutmisel

Meie jaoks linnavalitsuses on iga esitatud idee ja ka saadud tagasiside väärtuslik õppetund. Seetõttu on kaasava eelarve protsessi arendamine pidev koostöö, kus püüame igal aastal teha taotluste esitamise, eelanalüüsi ja arutelude etapid veelgi sujuvamaks, arusaadavamaks ning kõigi osapoolte jaoks mugavamaks. Meie ühine eesmärk on, et head mõtted ei takerduks paberimajandusse, vaid saaksid parimal võimalikul moel ette valmistatud.

Kodanike poolelt ootame aga väga selle fantastilise aktiivsuse jätkumist nii ideede planeerimisel kui ka hääletamisel. 

Milline on meie ühine kodu homme – see on meie kõigi otsustada!

1. Madalseiklusrada „Metsa väljakutse” – keskkonnasõbraliku takistusraja loomine, mis on suunatud liikumisharrastuse edendamisele ning pakub põnevat vaba aja veetmise võimalust igas vanuses inimestele.
2. Projekt „Linnapark kõlab” (Hele park)  – pakub võimalust luua pargis rahulik muusikaline atmosfäär. Parki paigaldatakse väikesed ilmastikukindlad kõlarid, mis on diskreetselt kinnitatud puudele või valgustuspostidele. Kõlaritest kostub vaikne taustamuusika.
3. Heleda pargi kõnniteede seisukorra parandamine ning jõulu- ja uusaastapühade ajaks valguskaunistuste paigaldamine.
4. Rannaspordi ja workout-ala rajamine Narva-Jõesuu rannas – Narva-Jõesuu ranna avalikku ruumi arendamine, luues kaasaegsed ja kõigile tasuta kasutatavad võimalused sportimiseks ning parandades rannakasutajate mugavust.
5. Rannaspordi ja välitreeningu ala loomine Narva-Jõesuu rannas – Narva-Jõesuu ranna avalikku ruumi parandamine, luues kaasaegsed ja kõigile tasuta kasutatavad võimalused sportimiseks ning suurendades rannakülastajate mugavust.
6. Välitingimustes betoonist lauatenniselauad Narva-Jõesuu linnas – Narva-Jõesuu linna erinevatesse piirkondadesse (Narva-Jõesuu linn, Olgina alevik ja Sinimäe alevik) avalikult kasutatavate betoonist lauatenniselaudade paigaldamine. Lauatennis on lihtne, kaasahaarav ja tervist toetav tegevus, mis ei vaja eelnevat ettevalmistust ega kallist varustust. Narva-Jõesuusse on kavandamisel ka uued tenniseväljakud ning välitingimustes lauatenniselauad täiendavad seda suunda, laiendades linna sportimisvõimalusi ja tugevdades selle kui aktiivse ja tervisliku kuurortlinna kuvandit.
7. Vaivara külas Sõtke jõe kaldal asuva puhkeala juures jõe süvendamine, võsa mahavõtmine ja jõe kaldale väikese, liivaga kaetud ranna-ala rajamine.
8. Sinimäe vaatetornile kahe kaasaegse teleskoobi paigaldamine – need võimaldavad külastajatel avastada piirkonna maastikke, ajaloolisi objekte ja teha loodusvaatlusi täiesti uuel tasemel. Teleskoobid muudavad torni külastuse sisukamaks ja pikemaks, pakkudes nii peredele, loodushuvilistele kui ka ajaloohuvilistele lisaväärtust. Lisaks Sinimäele on projekti oluline osa Narva‑Jõesuu tuletorni varustamine ühe teleskoobiga, mis avardab piirkonna turismivõimalusi ning loob sidusa vaatlusvõrgustiku kahe populaarse vaatamispaiga vahel. Miks üks aga mitte kaks, on seotud tuletorni vaateplatvormi väiksuse ja ruumikitsikusega.
9. Heleda pargi kõnniteede ja ürituste korraldamise alade korrastamine.
10. Kalda tänava tänavavalgustuse rekonstrueerimine lõigus sadama lähedal oleva mänguväljaku algusest kuni olemasolevate valgustiteni.
11. Suure (3×5 m) LED-ekraani ostmine – ekraani võib kasutada videoklippide esitamiseks Narva-Jõesuu linna turismiobjektidest, linnas toimuvatest ja toimunud üritustest ning kohalike ettevõtjate tutvustamiseks, samuti võib näidata pildigaleriid Narva-Jõesuu enne ja nüüd. Lähenedes protsessile loominguliselt, on ekraaniga võimalik linna kaunistada, samas olla ka operatiivse info jagamise kohaks.
12. Narva-Jõesuu linna kriisivalmiduse tugevdamine: käsipumpadega reservveevõtu punktide võrgustik –  Narva-Jõesuu linna tänavatele käsipumpadega reservveevõtu punktide (3–4 tk.) rajamine. Tegemist on autonoomsete veevõtukohtadega, mis ei sõltu elektrivarustusest ning tagavad elanikele ja linna külalistele ligipääsu joogiveele kriisiolukordades. Planeeritavad asukohad põhinevad kohtadel, kus ajalooliselt on veevõtukohad juba olemas olnud, mis muudab lahenduse loogiliseks, arusaadavaks ja teostatavaks.
13. Heledas pargis ja tiigi ümbruses asuvate kõnniteede plaatimine – see muudab kõnniteed ohutumaks ja jalutuskäigud mugavamaks.
14. Tumedasse parki madalseikluspargi rajamine – muudab pargi atraktiivsemaks ja soodustab aktiivseid eluviise laste ja noorukite hulgas.
15. Visuaalsete lugude festival “Narva-Jõesuu lood” – peamine eesmärk on vabaneda linnaruumi ilmetutest seintest, muutes need tähendusrikkaks visuaalseks keskkonnaks. Korraldatav visuaalsete lugude festival toob kokku kohalikud ja külaliskunstnikud, kes täidavad tühjad pinnad Narva-Jõesuu ajaloost ja legendidest inspireeritud muraalidega. See lahendab esteetiliselt mahajäetud pindade probleemi, ühendab linna ajaloolise identiteedi kaasaegse kunstiga ning muudab linnatänavad atraktiivseks ja elavaks vabaõhugaleriiks.
16. Turvaline Supeluse tänav: rahulik tee randa – eesmärk on tagada ohutu ja katkematu liikumistee randa. See on loogiline jätk linna 2026. aasta plaanile ehitada kergliiklustee kuni Vabaduse tänavani. Antud lahendus võimaldab Metsa tänava piirkonna elanikel ja külalistel liikuda mööda kergliiklusteed turvaliselt otse ranna-alale, vältides ohtlikku kattuva liiklusega teelõiku Supeluse tänaval.
17. Skate-ala: uus ruum noortele – kaasaegse mini-rambi paigaldamine, mis sobib rulade, tõukerataste ja BMX-rataste jaoks. Konstruktsioon vastab ohutusnõuetele ning sobib erineva tasemega kasutajatele. See saab olema turvaline ja kättesaadav koht nii algajatele kui ka kogenud sõitjatele — paik, kus saab õppida, areneda ja lihtsalt mõnusalt aega veeta. Ramp on tulevase skate-ala põhielement ning võimaldab juba esimeses etapis luua toimiva keskkonna treeninguteks ja ürituste korraldamiseks.
18. Sinimäe aleviku laste mänguväljaku remont – mänguväljak on halvas olukorras ja vajab korrastamist.
19. Looduslikest materjalidest pingid Narva-Jõesuu rannapiirkonna atraktiivsemaks muutmiseks. Istekohad valmistatakse looduslikest materjalidest nt. langenud puud, kaldale uhutud puitmaterjal ja muu selline. Koosmõjus ranna-alal olevate kividega on võimalik randa luua unikaalseid ja originaalseid puhkekohti nii kohalikele elanikele kui ka linna külalistele.

Ettepanekuid kaasava eelarve kasutamiseks on võimalik esitada alates 16.03. kuni 14.04.2026 ja neid võib teha igaüks.

Kaasava eelarve objektiks on Narva-Jõesuu linnaga seotud investeeringuobjekt, tegevus või üritus, mis peab pakkuma avalikku hüve ja olema avalikus kasutuses ning objektist ei tohi tekkida järgnevate aastate eelarvetele ebamõistlikke kulusid. Kaasava eelarve ettepaneku(-te) teostamiseks on linna eelarves ette nähtud 30 000 eurot.

Ettepanekud saab saata linnavalitsusse paberkandjal aadressil J.Poska tn 26, Narva-Jõesuu linn või e-postiga aadressile .

Ettepanek peab sisaldama:

1. idee esitaja nime ja kontakte;
2. idee nimetust, mis kirjeldab ettepaneku sisu;
3. idee eesmärki ja olulisust (kirjeldus, missugusele vajadusele ettepanek vastab, missuguse probleemi lahendab);
4. sihtrühma kirjeldust (kes saavad probleemi lahendamisest või uue võimaluse avanemisest otsest kasu, sihtrühma hinnanguline suurus, vanus jm olulised tunnused);
5. eeldatav eelarve (idee teostamise hinnanguline maksumus).

Ettepanek peab olema teostatav ühe eelarveaasta jooksul.

Kõik laekunud ettepanekud avalikustatakse perioodil 16. – 29.04.2026 linna kodulehel.

Esitatud ettepanekud vaatab läbi komisjon ajavahemikul  04. – 10.05.2026 ning hindab neid järgmiste kriteeriumite alusel:

1. vajalikkus ja olulisus kogukonnale;
2. teostatavus eelarveaasta jooksul;
3. jätkusuutlikkus;
4. kulutuste põhjendatus.

Nõuetele vastavad ettepanekud pannakse rahvahääletusele 15. – 24.05.2026

Hiljemalt 28.05.2026 avalikustatakse hääletustulemused linna kodulehel. Olge aktiivsed ja pakkuge julgelt välja oma ideesid ja mõtteid!